Kohapärimused ja traditsioonid

Kohapärimused hoiavad endas legende ja fakte, mida on võimalik siduda väga erinevate paikadega maastikul. Raamatutest võime lugeda ning eakamatelt inimestelt kuulda muistendid, mida paljudel juhtudel on räägitud kui tõestisündinud lugusid nii hiiepuude, hiite, ohvrikivide ja –allikate, perepuude kui ka paljude teiste maakultuuri objektide kohta.

ylendi-ohvriparn_hm-kogu

Ülendi ohvripärn (1982). Foto: Hiiumaa Muuseumid SA kogu.

Hiiumaal kui ka Novopetrovkas on kohapärimusi, mis kestnud aastaid. Oleme oma filmi üheks läbivaks teemaks valinud pärimused pärnapuust (Ülendi ohvripärn Hiiumaal) ning sellega seotud traditsioonidest (Lipka (pärn e.k.) pidustused Novopetrovkas – jaanipäev).
2009. aasta mõttetalgutel kõlas üks järgmistest mõtetest, et inimene ei sünni eesti, setu, vene, prantsuse, ega muu kultuuri kandjaks. Ta saab selleks aja jooksul. Kultuuri antakse edasi indiviidilt indiviidile, põlvkonnalt põlvkonnale – kultuuri õpitakse ja õpetatakse.

Aga mis juhtub rahvakultuuri ja traditsioonidega siis, kui see kandub teise kultuuri, teistsugusesse keskkonda. Järeltulevad põlved segunevad, jääb küsimus – milline kultuur ja milliste traditsioonidega alles jääb, kui üldse jääb?

torupilli-juss

Torupillimängija Torupilli-Juss. Foto: Eesti Rahva Muuseum fotokogu

 

Loe lähemalt projektiga seotud pärimustest ja traditsioonidest altpoolt:
* Lipka – jaanipäeva pidustused Novopetrovkas
* Ülendi ohvripärn – pärn, kui pühapuu
* Mardipäev Hiiumaal ja Novopetrovkas
* Teised rahvakalendri tähtpäevad ja nende tähistamine
* Jõulud Hiiumaal ja Novopetrovkas
* Torupill
* Laksi Tõnis – rahvalaul ja pärimus

Advertisements