Ülendi pühapuu

Ülendi küla on tuntud eelkõige legendaarse põlise pärnapuu tõttu, mida on nimetatud Ülendi niinepuuks, Ülendi ebajumalaks, Ülendi ohvripärnaks, kui ka Ülendi pühapärnaks.

Ligemale 600-aastase pühapuu ümbermõõt oli enne süütamist 6,8 m ja võre kõrgus vaid 10,5 m. Unikaalseks muutus põlispuu peale põlemist, sest tüve ümbermõõt oli suurem puu kõrgusest. Enne viimast sõda olevat puu õõnsus olnud nii suur, et täismees vabalt sisse mahtunud. Pärast sõda kasvanud see imelikul kombel pahkasid täis. Ülendi niinepuu tüvi koosneb üleni pahkadest. Usuti, et iga pahk tähendab ühelt inimeselt ära võetud häda. Puul olla kõik pahad haigused, mis ta inimestelt enda külge on võtnud – iseärnis paised ja nahahaigused, mille ravi oli eriti tõhus. Selleks tuli suvistepühadel ja jaanipäeval puud kaunistava ohvripaelaga paiset hõõruda, siis hakanud paised kohe paranema.

ylendi-ohvriparn_hm-kogu

Ülendi ohvripärn (1982). Foto: Hiiumaa Muuseumid SA kogust.

Pärnale viidi ka ohvriande – münt õõnsusesse või juure alla. Samuti seoti lipsukesi ja paelu puu kaunistamiseks. Siis pidi puu tema õõnsusesse sosistatud soovi täitma ja soovija häda ära viima.

ylendi-ohvriparn_hm-kogu-3

Põline ohvripärn (Ülendi niinepuu) Kõpu poolsaarel. Foto: Hiiumaa Muuseumid SA kogust.

Puu võeti looduse üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal. 1989. aastal puu põles, misjärel Ave Alavainu kirjutas sellest luuletuse “Ohvripuu põlemine”. Kuigi enamik puust hävis, elas pärn tulekahju üle.[1]
1999. aastal mõõtis Hendrik Relve puu kõrguseks 4,5 m ja ümbermõõduks rinnakõrguselt 590 cm.[1]

[1] – https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clendi_ohvrip%C3%A4rn

Advertisements